Kaks oja voolavad põliste seedripuude vahel seda maja ümbritsevas metsikus looduses, mis on elupaigaks mitmesugustele liikidele nagu lõhe, saarmad, kotkad, koiotid, haigrud ja hirved. Vanalt majalt eemaldati varasemate renoveerimiste jäljed ning hoone üldkuju säilitades kaasajastati see uuele tasandile, kasutades suuresti puutumata jäetud algset puitkonstruktsiooni. Disainilahendus hõlmas 1950ndatest pärineva postidest ja taladest hoonekarkassi ümberkujundamist, tõstes esile detailide, ehitusmeetodite ja materjalide tahumatut ning eriomast ilu. Hoone lihtne ja tänapäevane vorm annab esialgse telje suhtes mõningase nihke, mis demarkeerib moderniseeritud maja tagaküljel selgelt vana ning uue vahelist piiri. Seda täiustab välisseintel kasutatud Swisspearli kiudtsemendist tume fassaadikate ning rõhutab siseruumides mõnevõrra muudetud põranda kõrgus ja uus pinnatöötlus.